Töö erialakirjandusega

Palun lugege läbi kaks Merrlli artiklit (leiate need eDidaktikumi kursuse failide alt):
 A Pebble-in-thePond Model for Instructional Design
Task-Centered Instructional Design
Tehke neist artiklitest oma blogisse (või siiasamasse vastusekasti) lühike kokkuvõte Merrilli kivike-tiigis õppedisaini mudelist. Hinnake selle mudeil rakendusvõimalusi oma töö kontekstis.

M. David Merrill on mitme õppedisaini mudeli autor, tuntuim neist on Pebble-in-the-Pond/Kivike tiigis. Selle loomisel vastandus Merrill senistele traditsioonilistele õppedisaini mudelitele ja toetus omaenda õpetamise põhiprintsiipidele (First Principles of Instrucion).
Merrilli viis peamist põhimõtet ja märksõna õppedisaini puhul on demonstratsioon, rakendamine, ülesanded, aktivatsioon ja lõimimine.
* Millegi õppimiseks peab õpilane peab olema kursis konkreetsete sarnaste näitlikkustatud juhtumitega (Demonstratsiooni printsiip);
* Millegi õppimiseks peab õpilane omadatud teadmisi ja oskuseid rakendama (Rakendamise printsiip);
* Õppida on kõige parem õpitavale teemale üles ehitatud ülesandeid lahendades (Ülesandekesksuse printsiip);
* Õppimist toetab olemasolevate teadmiste/kogemuste aktiveerimine (Aktiveerimisprintsiip);
* Uue info omandamist lihtsustab selle igapäevaeluga lõimimine (Lõimimisprintsiip).
Pebble-in-the-Pond on oma olemuselt ülesande- ja mitte teemadekeskne, jagunedes kuueks osaks
Ülesanne (Whole Task, eluline lahendamistvajav probleem). Elulisele probleemile ei ole alati ühest õiget vastust, seda võib lahendada mitut moodi;
* Jada (Progression, väiksemate osaülesannete jada); Osaülesannete lahendamisega harjutab õpilane algse ülesande lahendamiseks vajalikke osaoskuseid ja kinnistab neid. Igas uues osaülesandes on uut infot just parasjagu;
* Analüüs (Components). Lõppülesande sooritamiseks vajalike eeldusoskuste analüüs;
* Strateegia (Strategy, eelnevast lähtuv õpetamise strateegia). Strateegiad on näiteks info esitamine, oskuste demonstreerimine või rakendamine;
* Disain (Interface). Sobiva tegevusplaani ja vajalike õppematerjalide valik;
* Tootmine (Production).

Töötan igapäevaselt pilliõpetajana ja mulle näib, et mudel Pebble-in-the-Pond on vähemalt osaliselt põhimõttena pilliõppes täiesti rakendatav, eriti kui lähtuda sellest, et muusikainstrumendi õpe seisneb suures osas pillilugude äraõppimises so valmisproduktide tootmises. Selle protsessi käigus saab vajadusel õpilasele erinevaid pilliõppega seotud osaoskusi õpetada/selgitada, näiteks muusikateoreetilised teadmisted, noodistlugemisoskus, pillimängutehnilised võtted, mälutreening, esinemiskogemus.
Ma arvan, et pilliõpe saab olla edukas ja protsessina meeldiv just siis, kui õpetaja on kaval, et nende osaoskuste omandamine õpilase jaoks piisavalt põnevaks teha. Merrilli mudelist võib siin abi olla.

Allpool väike pilliõpetamisepraktikast pärit stsenaarium, millele leidsin mõningaid paralleele Merrilli Kivike-tiigis mudeli 2.osaga (progression/jada). Näiteks asjaolu, et protsessi keskel on etappe, kus mõne võtte selgekssaamiseks minnakse teemast pisut kõrvale. Samuti üksikute valmisproduktide teke algus- ja lõpp-punkti vahelisel teekonnal (ehk siis lihtsamad muusikapalad, mis on salvestus- ja esitusõlbulikud); õpetaja rolli järkjärguline taandumine ja palaga kuulamine enne õppima asumist.
Omandatav oskus: džässimprovisatsiooni algtõed.
Ülesanne: Õppida klassiõhtu esinemiseks kolmeliikmelise kitarriansambliga ära üks 16-taktilise bluesi vormis džässistandard Watermelon Man (autor Herbie Hanckock) nii, et meil on olemas bassigrupp, akordsaade ja meloodiagrupp (teadupärast saab kuuekeelsel kitarril kõiki kolme funktsiooni edukalt sooritada). Tulemus koosneb, nagu džässile kohane, „teema“ esitamisest ja sellele järgnevatest improvisatsioonilistest osadest, so igal bändiliikmel n oma soololõik. Lõpus kõlab jälle „teema“.  Kõik mängijad on klassikalise pilliõppe taustaga, neil puudub improviseerimiskogemus, nad ei tunne bluusi heliredelit (pentatoonika, laialdaselt kasutusel ka idamaades)  ja tea ei bluusist ega džässist mitte raasugi. Ka nende ansamblimängukogemus ei ole kuigi suur ja bänd kipub „laiali vajuma“. Küll aga oskavad nad kitarril lihtsat meloodiat ja käepärasemaid akorde mängida.
Kõigepealt tutvuvad õpilased Youtube´i vahendusel nimetatud muusikapalaga selle autori ja tema ansambli esituses. Kuna versioone sellest loost on internetis palju, siis valib õpetaja enne enda meelest sobivaima välja.
Ülesannete jada:
* Klassikalise 12-taktilise (3x4 takti) bluusi harmoonia selgeksõppimine lihtsaima akordsaate harjutamise kaudu. Seda teevad kõik ühtemoodi. Õpilased moodustavad õpetajaga bändi, õpilased on saatefunktsioonis, õpetajal on soolo (kõige raskem partii). (Järgneb salvestus)
* Neljanoodilise bassikäigu selgeksõppimine 12-taktilise bluusi skeemi järgi (bluusi skeemi kinnistamine, uus: bassikäigu noodid). Sama käik kordub sisuliselt kogu loo vältel. Õpilased moodustavad õpetajaga bändi, õpilased on saatefunktsioonis, õpetajal on soolo (kõige raskem partii). (Järgneb salvestus)
* Osade jaotus ja vahetamine – kaks mängivad akorde, kaks bassikäiku (õpetaja on neljas). Sama ilma õpetajata (3 + 1). (Järgneb salvestus)
* Bluesi heliredeli selgeksõppimine – neljanoodilisele bassikäigule lisanduvad veel mõned noodid. Nende nootidega saab lihtsama improvisatsiooni luua. Õpilased improviseerivad ükshaaval, teised koos õpetajaga moodustavad taustabändi. Õpetaja aitab rütmipulssi hoida.
* Bluusijärgnevus mängitakse mitu korda järjest läbi, iga kord on erinev improvisatsioonisolist.
* Bluusi heliredeli nootide harjutamine kõrgemas registris (ülemistel keeltel) heliredelina. Sama kõigil kuuel keelel.
* Bluusi heliredeli ehk pentatoonika kinnistamiseks luuakse ühisloominguna pala „Jalgrattaõnnetus Hiinas“. (Järgneb salvestus)
Improvisatsiooni harjutamine kõigil kuuel kitarrikeelel väga aeglaselt (kõik õpilased improviseerivad). Õpetaja mängib bassi osa kaasa, aidates meetrumit hoida.
* Improvisatsiooni harjutamine sünkopeeritud rütmiga väga aeglaselt (kõik õpilased improviseerivad). Õpetaja aitab meetrumipõhja hoida.
* Vähemlevinud 16-taktilise (4x4 takti) bluusi harjutamine: akordid on samad, lisandub üks vaherida. Lihtsa, esimese löögi akordsaate harjutamine.
* Varieeritud (sünkopeeritud rütmiga) akordsaate harjutamine sama harmoonilise skeemi järgi.
* 16-taktilise bluusi bassi harjutamine samadel nootidel (neli nooti) kui 12-taktiline bluusi puhul, kuid pisut muudetud kujul ja kõiki noote on topelt.
*  Džässistandardi „Watermelon Man“ meloodia selgeksõppimine. Õpilased koos õpetajaga mängivad meloodiat. Õpetaja loeb meetrumit kaasa.
* Õpilased mängivad sama pala meloodiat, õpetaja mängib bassipartiid.
* Bändiks jagunemine: üks õpilane mängib meloodiat, teine akorde, kolmas bassipartiid. Esitatakse "teema". Õpetaja mängib meloodiat kaasa, sest see on lõige raskem. (Järgneb salvestus)
* Bänd mängib „teema“ ilma õpetaja toeta.
* Improvisatsiooni harjutamine: loo põhi mängitakse kolm korda läbi, improviseeriv solist vaheldub iga kord (meloodiamängija mängib vastavalt vajadusele akordsaadet või bassikäiku). Õpetaja toetab bassikäiguga.
* Pala mängitakse tervikuna läbi – „Teema“, meloodiamängija variatsioon, bassimängija variatsioon, akordimängija variatsioon, „teema“. Õpetaja mängib bassi kaasa. (Järgneb salvestus)
* Kordub sama, kuid õpetaja enam kaasa ei mängi. (Järgneb salvestus)

Lugu on selge ja võib klassiõhtul ettekandmisele tulla.